Mentorlusest

Tänapäeva ühiskonnas saab mentorlust rakendada pea kõigil elualadel. Eestis on mentorlus alles lapsekingades, aga paljudes teistel riikides väga hästi arenenud ning ka laialt levinud nähtus.

Mentorlus tähendab olla kellelegi toeks ja vajadusel abiks mingite toimingute tegemisel (õppimine, uued tööülesanded vmt), sisseelamisel uues kohas ja ka lihtsalt paremaks toimetulemiseks elus. Seda rakendatakse panganduses, tootmises, suhetes, sotsiaaltöös jne.
 
KESA mentorid tegelevad riskinoortega, kes on meile suunatud peamiselt alaealiste komisjonide, politsei või ka mures lapsevanemate poolt. Mentor töötab lapsega, et aidata ta tagasi kooliteele ning on personaalselt abiks muude probleemide lahendamisel. Mentor on inimene, kes kuulab ära ja on toeks, vajadusel aitab ning juhendab.

Mentorlus võib toimida nii alaealiste komisjoni määratud, seadusjärgse mõjutusvahendina (sotsiaalprogramm), kui olla ka vabatahtliku osalemisega kasvatus- ja abistusviisiks.